Kartulipäev

Kuna vahepeal käisin kodus ainult magamas, on eelmise nädala osa koolimuljed veel jagamata. Üks päev oli tervenisti pühendatud kartulile. Üleüldse teeme kartulit päris tihti ka muu toidu kõrvale. Kartulitele pühendatud päeval tegime vist viite erinevat moodi kartulit.

Kõige lihtsam ja väga maitsev kartul oli sarnane sellele, mida ma kodus teen. Siin lihtsalt sätime kõik ilusamini. Tuleb võtta kõrgete äärtega anum, määrida põhi võiga ja sinna peale panna tükeldatud küüslauk. Siis laduda esimene kiht kartuliviile - ikka kenasti ringiratast ja iga järgmine kartul katab osaliselt eelmist. Maitsestada soola ja pipraga ja raputada peale riivitud juustu. Kasutasime Gruyere juustu aga muidugi võib teha ükskõik mis juustuga, mis sulab normaalselt ja ei jää liiga vedel. Selliseid kihte tegime 3. Lõpuks valasime rõõsa koore sinna peale, niimoodi et peale vajutades on koor kartulite peal aga muidu kartulid ei uju koores. Katsime küpsetuspaberiga ja panime ahju. 

Õppisime tegema õigeid ja häid friikartuleid. Kui ma muidu friikartuleid ei armasta, siis need friikad tulid nii head, et näksisin seni kuni oli kõik söödud. Chef tegi sinna juurde veel ülihea majoneesi, mis sobis palju paremini friikatega kui ketšup. Õigeid ja häid friikartuleid tuleb küpsetada 3 etapis. Kõigepealt paar minutit keeta vees, siis paar minutit keeta keskmise temperatuuriga õlis. Temperatuur peab olema õige ja minuteid peav lugema. Peale seda panna külmkappi ja enne serveerimist veel mõned minutit kõrge temperatuuriga õlis. Pisiasjad on need, mis loevad. Näiteks peavad kartulid olema enne õlisse panekut täiesti kuivad. Soolaga maitsestamine käib alles lõpus, kui kartulid on valmis. Keeduvette soola ei lisa.

 

Vaieldamatult parimad friikad, mis ma elus olen söönud!

Kuna kõikvõimalikke kartulitoite tuli palju, siis tegi teine Chef meile sinna kõrvale imehäid lamba chopse ja parti. Lammas ja part on mõlemad need toidud, mida ma arvasin, et mulle eriti ei maitse. Need lamba chopsid viisid küll keele alla. 

Tegime veel Anna kartuleid, mis ei tulnud mul kaugeltki nii ilusad kui õpikus, aga vähemalt põhimõtteliselt õnnestus.

 

Kogu selle kartuliteo tulemusena lisandus minu vajaminevate kuid puuduolevate köögitarvete nimekirja veel mandoliin. Siit oleks väga hea kõikvõimalikke köögitarbeid osta, aga kahjuks on pagasil piirangud.  

Kartulist toitude tegemise juures on oluline jälgida kartuli sorti. Sordid jagunevad kaheks - tärkliselised lähevad keetmisel muredaks ja teised mitte.  Seega keedetud kartuliteks ja kartulisalatiks sobivad need, mis ei pudene. Koolis teen vahet selle järgi, et ühed on "tavalised" helepruuni koorega, mida kasutame friikartulite ja praetud kartulitoitude jaoks ja teised on punase koorega ümarad kartulid, mida keedame. Kui teed näiteks ahjus kartulisektoreid vale sordi kartulitega, siis saad kohe aru, et asi ei ole õige.