Kodune leivategu

Pildil on minu esimese leivateo tulemus. Protsess võttis kokku aega ca 24 tundi ja vahepeal olin päris mures, kas kõik ikka läheb hästi. Suur tänu Kaisale, kes mulle juuretise ja juhised hankis. Tegingi enam vähem saadud retsepti järgi. Jagan nüüd oma leivateo detaile ja retsepti, kellel soovi siis minu käest saab juuretist ka (pean järgmise leivateo ajal eraldama).

Vaja läheb:
juuretist 100-150g
1,4 liitrit käesooja vett (retseptis oli 1,3-1,5)
1,5 kilo või rohkem täistera rukkijahu (osta natukene rohkem, äkki tuleb puudu)
mul läks ca tassitäis nisujahu ka sest tainas oli liiga vedel
sool 4-5 tl
200ml leivasiirupit (linnaseekstraktiga siirup)
retseptis oli 2 dl suhkurt või siirupit ja 3 spl linnasejahu
1-2 spl suhkrut

linaseemned jahvatatud 3 dl (saab ise jahvatada aga ma ostsin juba jahvatatud kujul)

2 tl jahvatatud koriandrit

2 tl jahvatatud köömneid (ma panin peaaegu tervelt, sest ei olnud uhmrit ega jahvatamiseks aparaati)

Kõigepealt võtsin 8 tundi enne eeltaigna tegemist juuretise külmkapist välja. Segasin juuretisse 1-2 spl suhkurt. Panin vannitoa põrandakütte kuuma peale ja kausi koos juuretisega põrandale. Juuretise katsin veel rätikuga. Seda tegi lõunal kell 1, et õhtul 9 paiku järgmine etapp käsile võtta.

Õhtul 8 tundi hiljem tegin eeltaigna. Selleks lisasin juuretisele 1,4 liitrit käesooja vett ja parajalt jahu, et moodustuks hapukoore konsistentsiga vedel tainas. Panin käed kaussi ja segasin ja tegin juuretise kõvad tükid näppude vahel katki. Kätega on tunda, et see elab.

Hommikul peale umbes 11 tunni möödumist nägi tainas välja nagu pildil. Pole kunagi nii aktiivset elu elavat tainast kohanud. Segasin taignasse üljäänud jahu ja maitseained ja sõtkusin. Retsept ütles et siis kui tainas hakkab käte küljest lahti lööma, hakka tainast vormi panema. Tainas kleepus kohutavalt käte külge aga samas enam ei jäänud külge kogu tainas vaid ainult väike kiht. Hakkasin tainast vormidesse panema. Vormid vooderdasin küpsetuspaberiga, et oleks lihtne leiba välja võtta ja määrsin küpsetuspaberi õliga. Parem karta kui kahetseda, tahtsin leiva kindlasti kenasti kätte saada.

Panin taigna vormidesse, silusin pealt märja käega ja jätsin 2 tunniks vannitoa põrandale rätiku alla kerkima.

Enne taigna vormidesse panemist võta järgmise korra juuretis.

2 tundi hiljem olid leivad kenasti kerkinud ja minu rõõm väga suur. Nüüd oli näha, et asi õnnestub.

Küpsetasin leiba kõigepealt 20 minutit 230 kraadises ahjus. Retsept ütles 250 kraadi aga leivavormile oli kirjutatud, et maksimaalne temperatuur 230. Vaevalt et midagi oleks juhtunud kui oleks pannud ahju 250 kraadi, sest vormid ei oleks nii kuumaks igal juhul läinud. Ostsin selverist 3 erineva suurusega vormi ka. Siis määrisin leivad pealt külma veega ja küpsetasin veel 40 minutit 210 kraadiga. Jätsin peale küpsetamist leivad veel 10 minutiks ahju, ahjuuks irvakil.

Ja leib ongi valmis lahtilõikamiseks!

Määrisin leivad pealt veel külma veega, et koorik ei oleks nii kõva. Leiba säilitan rätiku sees.

Seekordsed lemmikud võileivakatete osas olid kuumsuitsu forellifilee, pipradekooriga lambakintsu sink ja sea suitsusink.

Eriti head lambasinki saab tellida Nõmme turult, teeb seda Saaremaa Lihatööstus. Suitsutatud seasink on pärit Tartu turult. Ma ei ole ise üldse singifänn aga nüüd selgus, et mulle ei meeldi lihtsalt pakendatud ja säilitatud poesingid.

Pean rohkem turul hakkama käima!