Koogi söömisest .. ja mõistusest.

      Kord hankis üks haritud brahmana (veedade tundja ja ohverdusi läbiviiv preester), kes oli läbinud ranged veedade ja teiste iidsete käsikirjade õppimise treeningud, haruldase Rigveeda käsikirja koopid. Tal oli kombeks kanda seda seljas, ükskõik kuhu ta ka ei läinud.
     Ta selgitas haruldase raamatu keerukaid ja peeni detaile igaühele. Läbi selgituste ja jutluste, mis olid pärit sellest haruldasest raamatust, sai temast väga kuulus ja nõutud isik. Populaarsus muutis ta üleolevaks ja uhkeks. Ta tundis, et on kõige suuremate teadmistega inimene maailmas ning tal ei ole midagi enamat saavutada sellest, mida oli juba saavutanud.
     Kord reisil olles jõudis brahmana inimtühjal teel teemajani. Värskelt küpsetatud kookide aroom ja värske tee tekitasid brahmanas näljatunde. Ta soovis kustutada nälga, kuid tal ei olnud raha. Siis tuli talle pähe hea mõte.

    Ta ütles poepidajale: "Söör, kui sa annad mulle teed ja kooki, tutvustan ma sulle mõnda osa suurest tarkusest."
      Poepidaja, kes oli maskeerunud Isand Šiva, ütles: "Oo brahmana, ma pakun sulle teed ja kuumi kooke, kui sa oskad vastata minu lihtsale küsimusele."
       Brahmana arvas, et poepidaja esitatavale küsimusele on lihtne vastata.
    Poepidaja küsis: "Kui sa sööd seda kooki, siis kas sa sööd seda mineviku, oleviku või tuleviku mõistusega?"
     Brahmana mõtles küsimuse üle kaua aega, kuid ei leidnud vastust. Seetõttu lootis ta abi leida iidsest käsikirjast. Ta otsis vastust tervest raamatust, hommikust sai õhtu, kuid ikkagi polnud ta leidnud vastust poepidaja küsimusele.
     Õhtul võttis Isand Šiva omaenda tegeliku vormi ja ütles brahmanale: "Oo rumal, üleolev ja uhke brahmana, kuigi sa oled lugenud ja aru saanud käsikirjadest, ei ole sa mõistnud elu kõige algsemaid lihtsaid tõdesid, seda et sa pead kasutama kookide söömiseks oma suud, aga mitte mineviku, oleviku või tuleviku mõistust." Brahmana tundis häbi ja palus palves Isandalt andestust.

R. Venugopalani raamatust "Kundalini varjatud müsteeriumid"