Koh Phangan

Oleme Marleniga olnud Koh Phanganil juba 3 nädalat aga alles nüüd vabal laupäeval saime minna natuke kaugemale ka oma asukohast. Kuna aega üks päev, siis võtsime mingi ühepäevase turismireisi koos pundi oma joogakaaslastega. Käisime elevantide juures, külastasime Hiina templit, juga, käisime kahes eri kohas snorgeldamas ja ühel rahulikl rannal niisama tund aega anti vaba aega. Selle tunni me sisustasime muidugi kohvi juures.

Kohvi on siin ilmselge defitsiit. Kui sa tellid cappuccino, siis saad kas pulbrist tehtud kohvijoogi või on su kohvile peale pihustatud seda kauasäilivat vahukoort. Filtrikohvi tellimine on kindla peale minek ja Sanctuarys saab isegi harjumuspärast masinakohvi. Kohvi on ka päris kallis, nagu muidugi ka muud joogid. Joogi peale kulub meil vähemalt sama palju kui söögi peale. Enne joogreisile minekut ei osanud arvatagi, et kohvi joomisest selline oluline ja naudinguid pakkuv rituaal saab. Pigem arvasin, et reisil kohvi üldse ei joo.

Meie ühepäevase ekskursiooni vahvaim osa olid elevandid. Mul oli nendest alguses nii kahju, et ma isegi mõtlesin, et ei lähe sõitma aga ikka läksin ja sain istuda ette kaela peale, mis oli väga lahe kogemus. 

Kuna ma ämpadest veel kirjutanud ei ole ja tean, et see teema paljusid huvitab, siis natuke sellest ka :D

Midagi hullu ei ole, selliseid nagu pildil ei ole rohkem näinud ja sama suure ja halliga olen ka joogasaalis kokku puutunud. Õnneks tuba oli hämar niiet ma liiga selgelt ei näinud. Muidu eemalt ma isegi õnneks paanikasse ei läinud aga ämpad liiguvad siin ikka tohutu kiirusega ja õnneks ta ei liikunud minu suunas. Meie grupis on ainult üks mees, kes julgeb ämpale t-särgi peale visata ja siis ta välja toimetada. Üldse inimesed siin suhteliselt putukapelglikud. Inimestel erinevad hirmud, siin igapäevaselt on rohu sees miniatuurne Jurassic Park elutsemas ja mõned kardavad suuremaid gekosid ja sisalikke. Mingisuguseid koledaid väga suuri ämblikke on ka nähtud (kollased täpid põlvedel) ja kuulen kuidas meie joogakaaslased peavad wc poti peal istuma dušš käes, et vajadusel ämblikke ja muid loomi eemale pritsida. Ämblikke eemale ajada on täiesti mõistlik, sest nägin ühel tüdrukul päris suurt ämblikuhammustust jala peal. Väga mürgiseid ämblikke on Tais ainult 1 liik, Austraaliast sisse toodud. Enamik grupist elavad täitsa metsas bungalowdes, meie mereäärsesse kivipõrandaga majakesse õnneks loomad ei trügi. Sääski ka meil palju vähem. Teised isegi ei teadnud, et saab teistmoodi majutusse ka minna. Meie jõudsime kohale ja asjaolude kokkulangemise tõttu jõudsime selle hea majutuseni. Olin enne netist seda vaadanud ka aga hotellist vastati mulle emailiga, et läbi metsa ei ole võimalik minna. Kohapeal selgus, et täitsa teerada olemas. Ei tasu midagi eeldada ja ei tasu ka uskuda, kui sulle öeldakse midagi. Võibolla on asjad hoopis teisiti.

Naudime mega sooja merevett:)